Toidu valmistamine on justkui muusika koka kõrvadele…. nüüd saab köögi teost täiendada mõne uue beatiga

Kommenteerimine/arvamine marginaliseerub ja seda mitte ainult seepärast et Delfit teise nimega ka peldikuseinaks nimetatakse ( kes meist ikka julgeb öelda, et kirjutan peldikuseinale) vaid seepärast, et avaliku  meedia osapool Postimees neist ei huvitu ja neid ajaloo tarbeks ei kuva.

Osunda

http://www.postimees.ee/020606/kommentaarikeskus.php?ARTIKKEL_ID=204104&TASK=KOMMENTAARID
Postimees ei näita üle 3 kuu vanuseid kommentaare.

Punkt sai pandud juhtimissüsteemi arendusprojektile elik Senises ISO 9001 põhisesse juhtimissüsteemi sai integreeritud ka tööohutuse ja keskkonnajuhtimise printsiibid. Töö tulemust hindas audiitorite grupp positiivseks ning väljastas vastavad sertifikaadid .

MIs edasi küsin endalt……..? Järgmiseks suuremaks projektiks saab  kogu juhtimissüsteemi täiustamine ja TÕELISTE tulemuste saavutamine. Ilmselt oleks valmis ka oma kogemusi ka teistega jagama nt mõnes juhtimissüsteemi arendusprojektis osalema

brrrr kui “jubedalt” ma oskan seda kirjutada aga enesetunne on mis sääl ikka salata on hää.  

loe ka uudist ehitusuudised.net ja bioneer.ee

Kui kõik alustuseks ära rääkida siis tuleb alata sellest, et esitasin avalduse Ole Kaasas arvutiõppe programmis osalemiseks ja ükspäev saadeti kiri….. mh viidati teenusele Mobiil ID.

Teades küll teenuse nime ja üldjoontes sisu polnud ma seda kunagi kasutanud …. pole vajadust olnud aga nohh teeme selle endale siis selgeks:  elik alustasin algusest. Kui ei tea siis google abiks… kiire otsing ja olengi www.id.ee  lehel ja sealt valik Mobiil ID

1. Nii jutt…… ja siis lause “Mobiil-ID tuleb enne kasutamist ID-kaardiga aktiveerida. Seda saab teha siin.” Selge klikime lingil mis ütleb SIIN saab

Esimene tagasilöök :(

Probleem: id.ee lehel polnud kusagil juttu, et enne peaksin midagi oma operaatoriga sehkendama aga noh………

ETTEPANEK: Tõesti kui nüüd juhtusin sehukese portsu otsa ( ei viicinud kogu teksti läbi lugeda ( learning by doing) siis võiks sellelt lehelt minna juba isikut tuvastav link minu soovitud operaatori juurde

……egas midagi – tarmukas õpilane tahab minna edasi ja valib emt kodulehe ( vastava lingi leidsin ka www.ID.ee allservast) ja püüab siis nõutud tegevused ära teha aga…….

PROBLEEM: Mobiil-ID kasutamise lepingu saad sõlmida EMT või Elioni esindustes

Siinkohal mul rohkem aega ei ole ja jätan selle teema pooleli. Äkki saan koolitusel asja ka niisama selgeks

Meie Mapri Projektis usume, et maailmas on tööd küll, ole vaid ise tubli ja vaata laiemalt ja tööta nutikamalt. Seekord uurisime Soome ehitusturgu, minu tööks oli organisatoorsed küsimused e. Mida peame tegema, et registreerida Soomes ettevõtte. Otsingutel “kohtusin” kahe väga abivalmi ja toreda inimesega  EAS  - Valdar Liive ja Pilvi Põdramägi  - Soome suursaatkonnast. Neilt saadud informatsioon avitas mind pika sammu edasi. Lihtsustamaks nende tööd copin saadud informatsiooni:

EAS:

1. Eesti äriühingu registreerimine Soomes (ei ole püsivat tegevuskohta)

Kui Eesti äriühing kavatseb alustada ettevõtlust Soomes, ja tal ei teki püsivat tegevuskohta, siis on soovitav, et äriühing registreeriks Soome ettemaksuregistrisse (ennakkoperintärekisteri). Juhul kui registeering puudub, peaks Soome äriühing, mis tellib selliselt Eesti äriühingult tööd/teenust, kinni pidama viimasele makstavast tasust 13 % tulumaksu.

Eeltoodu põhineb 01.01.2007 jõustunud Soome seaduse muudatustele, mille  alusel võib Soomes ilma püsiva tegevuskohata olev välismaine ettevõtja taotleda enda kandmist ettemaksuregistrisse  (ennakkoperintärekisteri).  Registrist sätestatakse üksikasjalikumalt  vastavas seaduses (Ennakkoperintärekisterilaki 1118/1996).

Seega Eesti äriühingul ei lasu otsest seadusest tulenevat kohustust ennast antud registrisse kanda. Samas registreerimse vajadus tekib Eesti ettevõtjal  prakiliselt siis, kui Eesti ettevõtja teostab Soomes nn. tööks loetavat tegevust, näiteks  kui tasu makstakse teostatud majaehituse, mullatööde, vesiehitus- või muude ehitustööde, paigaldus- või montaazhitööde, laevaehitustööde, transporttööde või puhastus-, hooldus- või ravitöö eest.  Registreerimise vajaduse otstarbekus seisnebki selles, et  kui Eesti ettevõtja on kantud maksu kinnipidajate registrisse (või kui tal on 0 tulumaksu kaart, nn. lähdeverokortti), ei ole soomlasest töö tellijal kohustust kinni pidada 13 protsenti tulumaksu (äriühing) või 35 protsenti tulumaksu (eraettevõtja, FIE).

Eesti äriühing võib taotleda ettemaksuregistrisse kandmist blanketil Y1 (vt.www.ytj.fi/english/).  Avaldusele lisaks täidetakse blanketi Y lisa ”Välismaise ettevõtte Soomes teostatava tegevuse selgitus” Veroh 6204 (pdf) või Veroh 6204e . Avaldusele tuleb lisada ka Eesti äriregistri väljavõte (nn B kaart)  ja selle tõlge soome keelde (või  rootsi või inglise keelde). Soome maksuamet on teavitanud, et avalduse läbivaatamine toimub kiiremalt,  kui välismaine ettevõte lisab avaldusele töövõtu- või muu lepingu koopia või muu täpsustava kirjelduse Soomes teostatud tegevuse kohta.

Avaldus saadetakse postiga aadressil: PRH-verohallinto, Yritystietojärjestelmä, PL 2000, 00231 Helsinki.

Avaldus tuleb esitada võimalikult aegsasti ja hiljemalt enne maksustamise algust Soomes.

Registrisse kantud ettevõtja saab nn. Y-tunnuse (ettevõtjakood, inglise keeles Business ID), mida võib võrdustada registrikoodiga.

Soome maksuamet kustutab ettevõtja ettemaksuregistrist, kui äriühingu ettevõtlus Soomes lõpeb. Kustutamine toimub tavaliselt ettevõtja poolt esitatud avalduse alusel.

Lisateavet saab ka Soome maksuameti kodulehelt (www.vero.fi).

Juhime tähelepanu, et nimetatud Y 1 blanketiga on võimalik samaaegselt teostada kõik vajaminevad registreeringud: lisaks maksude kinnipidamise registrisse ka käibemaksukohstuse registrisse (arvonlisäverovelvollisten rekisteri),  tööandja registrisse ( työnantajarekisteri) ning maksuameti kindlustusmaksete registrisse (verohallinnon vakuutusmaksuverovelvollisten). 

2. Töötajate seisund ja tingimused

Soome seadus sätestab kolme välisriigist saabuva töötaja (kelle tööandja on välismaine äriühing, mitte Soome äriühing)  töölähetuse tüüpi: 

1) töötamine toimub teises riigis tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile,

2) töötamine toimub tööandja filiaalis või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus,

3) töötaja saadetakse tööle teise ettevõtja kasutusse ja tööandja on ajutist tööjõudu vahendav või tööjõu rentimisega tegelev ettevõtja.

Soome seaduse kohaselt on töölähetusel seega kolm eelpool nimetatud  vormi. Millises vormis Soomes töötamine toimub, omab praktilist tähendust peamiselt maksustamise küsimuses.

Kõigil nimetatud juhtudel tuleb Soome saadetud töötajate töösuhte tingimuste osas kohaldada Soome tööseadusandluse (miinimum)nõudeid, sealhulgas miinimumpalga kohaldamisel. Üks olelisemaid nõuudeid on, et töötaja palk vastaks kollektiivlpeingu (TES) miinimumnõuetele. Ehitustöötajate kollektiivlepingus (rakennusalan työehtosopimus) on töötajad jagatud vastavalt kvalifikatsiionile ja kogemusele jagatud rühmadesse,  näiteks palgarühm II on vähese kogemusega töötaja, kelle miinimumpalga nõue praegu on on 9,50 eurot tunnis ning IV palgarühm on asjatundja,    kelle miinum tunnipalga nõue on 11,65 eurot. 

3. Töötajate load ja registreeringud

Euroopa Liidu liikmesriigi (ka Eesti) kodanik ei vaja Soomes elamiseks ja töötamiseks elamis- ega tööluba. Sellele vaatamata, on nimetatud isikutel ikkagi kohustus Soomes peale kolme kuulist Soomes viiibimist registreerima oma elamisõiguse Soome kohalikus politseiametis. Registreerimise kohta väljastatakse kirjalik tunnistus. Sellisest kohustusest on vabastatud ainult teiste Põhjamaade kodanikud. Lisainformatsiooni saab Soome politseist (www.poliisi.fi).

Töötajate muud (reeglina maksustamisega seonduvad) registreerimiskohustused sõltuvad töötaja staatusest. Kui isik viibib Soomes maksimaalselt kuus kuud, loetakse ta piiratud maksukohuslaseks. Maksustamisviis on erinev kui tavalise maksukohuslase puhul. Kui töötamine Soomes kestab alla 6 kuu, siis on oluline, kas  tegemist on töötamisega Eesti äriühingus, kes tegutseb Soomes allhanke korras või kui tegemist on nn renditöötajaga. Kui renditöötaja tööandjaks on Eesti äriühing, kellel ei ole Soomes püsivat tegevuskohta ning kes ei ole asutanud siin filiaali ega tütarettevõtjat, siis sel juhul ei ole Eesti tööandjal ka maksude kinnipidamise kohustust Soomes töötavate renditöötajate palgatulult. Sellest tingituna peab renditöötaja ise hoolt kandma oma maksude tasumise eest Soomes teenitud palgatulult ja ennast registreerima töö- või elukohajärgses Soome maksuametis. Tulumaksu ettemaksuna tasumise taotlemine toimub blanketi ”Tulumaksukaardi taotlus/Välismaal alaliselt elav isik kes tuleb Soome, renditöötaja” (Veroh 6205 / Veroh 6205e, pdf) abil. Eesti renditöötaja maksab Soomes saadud palgatulult määratava maksu ettemaksuna.  Registreeringud tuleb teha  koheselt töötamise alustamisel Soomes (kuid hiljemalt töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks).  Ettemaksuna makstava tulumaksu määramiseks peab töötajal olema ka Soome isikukood (henkilötunnus). 

Soome Suursaatkond

Siin informatsiooni Soome kohta.

* Enterprise Finland (Yritys Suomi) annab vajaliku informatsiooni sellest kuidas alustada ettevõtmist Soomes.

* http://www.yrityssuomi.fi

* Invest in Finland on aitab konkreetsemalt välisettevötjaid kes on huvitatud sisenema Soome turule ning pakkuvad konsultatsiooni välisfirmadele. Teenused on tasuta.

* http://www.investinfinland.fi/

* Rakennusteollisuus RT ry on Ehitusettevõtete liit kus saab informatsiooni kõik ehitusala ettevõtjad. Kahjuks nende inglisekeelne versioon ei ole nii mahukas kui soome keelne ning soovitan võtma nendega ühendust nt. telefoni teel või kui asi läheb edasi organiseerida kohtumine.

* http://www.rakennusteollisuus.fi

• Karu pandi tantsime
• Eestlane pandi laulma
• Mina pääsesin tantsupeole esinema

elik ootan teid kõiki komsomolkale….. ja kui tv’st üritust kaed siis ma viipan Sulle

Pealkiri Tuletatud SkaFaktory tuntud loost

Jätan siia täisversiooni Äripäeva Juhtimise lisas ilmunud kirjatükist:

……………………………………………………

Leida vabal turul teenust või toodet, mis ei omaks konkurente või vähemalt asenduskaupu on praktiliselt võimatu. Seega on eduka äri üheks oluliseks nurgakiviks konkurentsieeliste leidmine. Sellisteks eelisteks võivad olla nt kulueelis, toote disaini innovaatiline lahendus jne. Kõik need eelised võetakse “kokku” ettevõtte loos ja selle sümboolikas e. kaubamärgis.

Äris, mis toimub Interneti vahendusel (internetiäris), unustatakse aga tihtipeale nn vana majanduse reeglid. Usutakse kaljukindlalt, et tegemist on äriga, mis ei allu tavapärase äri loogikale ja seaduspärasustele, paslik oleks siinkohal meenutada ‘internetiäri mulli’ (Dot-com bubble) lõhkemist 90-ndate aastate lõpus. Lähtudes tõsiasjast, et Eesti internetiäri oli tol hetkel alles lapsekingades, pole tänaseni meie internetiärimehed maailmast saadud kogemustest õppust võtnud.

Alustades äriga Internetis on suhteliselt tavapärane, et asutatakse juriidiline isik (sh registreeritakse ärinimi) ja seejärel registreeritakse endale kohe ka domeeninimi, mille alt asutakse oma tooteid või teenuseid pakkuma. STOPP! Sellise skeemi puhul ähvardab ettevõtjat tõsine äririsk, s.o pahatahtlik konkurent või kopeerija võib võtta ettevõtja vaevaga saavutatu endale - lõigata kasu tema maine ja sissetulekute pealt ning sundida teda looma uus domeen. Kuidas? Väga lihtsalt. Ettevõtja, kes registreerib oma nimele Eestis kaubamärgi, mis on identne või väga sarnane teise ettevõtja domeeninimega, saab seeläbi endale kõik seadustest tulenevad õigused kaubamärgile. Kaubamärgi omanikul on aga õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid (loe antud juhul ‘domeeninimesid’) kaupade ja teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise (domeeninime) ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise (domeeninime) assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga (KaMS § 14 lg 1 p 1 ja 2). Teisisõnu, kui keegi registreerib ettevõtja domeeninime enda nimele kaubamärgina ning taotleb kaubamärgi õiguskaitset domeeninime omaniku poolt toodetavate kaupade või osutatavate teenustega identsete või väga sarnaste kaupade või teenuste osas, on tal kaubamärgiseadusest tulenevalt õigus keelata domeeninime omanikul oma domeeninime kasutamine, kuna see rikub kõnealuse ettevõtja kaubamärgiseadusest tulenevaid õigusi kaubamärgile. Eeltoodu moraal - registreeritud domeeninimi ei võrdu registreeritud kaubamärk.

Siiski, see ei kehti teatud juhtudel. Kaubamärgi õigused on territoriaalselt piiratud. Eestis registreeritud kaubamärgi omanik saab kaubamärgiõigusest tulenevalt keelata teisel isikul tema domeeninime kasutamist samade kaupade või teenuste osas sellisel juhul, kui antud domeeninime saab lugeda kaubamärgi kasutamiseks Eestis. Kaubamärgi kasutamist Internetis loetakse kaubamärgi kasutamiseks Eestis ainult siis, kui sellel on Eestis äriline tagajärg (KaMS § 14 lg 3). Ärilise tagajärje kindlakstegemisel arvestatakse muu hulgas:

1) kaubamärki Internetis kasutava isiku ärilist tegevust Eestis nagu tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted, klienditeeninduse olemasolu ning Interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis;
2) kaubamärki Internetis kasutava isiku kavatsust pakkuda Interneti kaudu kaupu või teenuseid isikutele Eestis, arvestades kaupade transporti, rahaühikut, kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi puudutavat informatsiooni, keelt ja Interneti viiteid;
3) Internetis märgitud tingimust, et kaupu või teenuseid ei pakuta isikutele Eestis, ja sellest tingimusest kinnipidamist;
4) teise isiku kaubamärgi omandatud maine või eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle kahjustamist.

Seega, kui antud domeeninime all ei pakuta kaupu või teenuseid Eestis, siis ei ole antud ettevõtjal ka Eestis ärilist tagajärge ning seega ei saa ka Eestis registreeritud kaubamärgi omanik mingeid sanktsioone antud asjas algatada. Kuivõrd aga käesolev teema puudutab Eesti ettevõtjaid, siis valdavat osa eeltoodu ei puuduta.

Vältimaks ülaltoodud probleemi peab äriplaani koostamisel hoolikalt kaaluma ja endale selgeks tegema n.ö ‘nimetustega’ seotud temaatika, s.o ärinimi, domeeninimi ja kaubamärk ning millist tegevust üks või teine registreering nõuab ja millise õiguskaitse see annab.

Kaubamärgiseadus defineerib (KaMS § 3): “Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest”.

Äriseadustik defineerib ärinime (§ 7): “Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb”.

Domeeninime registreerimise kohta on olemas ainult EENet-i registreerimise juhend ja selles on ainuke viidatud piirang geograafiliste tähistuste kohta.

Saamaks kaubamärgile õiguskaitse, peab soovitud märk vastama teatud näitajatele või õigemini märk ei tohiks vastata kaubamärgiseaduse paragrahvides 9 (absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud) ja 10 (suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud) sätestatule. Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud tulenevad märgi enda olemusest ning neid vaadeldakse alati seoses konkreetsete kaupade ja teenustega, st seoses nende kaupade või teenustega, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist soovitakse. Analüüsitakse, kas märk ei ole üksnes tegevust või kaupa kirjeldav, kas see pole valdkonnas tavapärane termin, kas see ei eksita inimesi kauba või teenuse mingi omaduse suhtes, kas see ei ole vastuolus heade tavadega, kas inimesed tajuvad seda üldse kui ühe ettevõtja kaubamärki jne.

Tihtipeale soovitakse domeeninimena registreerida sõna, sõnu või väljendit, mis võimalikult otse ja täpselt teavitaks inimesi, mis valdkonnaga antud juhul tegeletakse või suisa, millist teenust või kaupa pakutakse (nt www.palkmaja.ee). Kui aga ettevõtja soovib oma domeeninime ka kaubamärgina kaitsta, siis sellisel juhul satub ta vastuollu just nende ülalnimetatud absoluutsete keeldumise alustega ning reeglina sellised sõnad (sh domeeninimed) kaubamärgina kaitset ei saa. Jah, on olemas ka erand – kui ettevõtja tõendab ära, et tema poolt esitatud nimetus (eeltoodud näite puhul siis sõna ‘palkmaja’) on kasutamise tulemusena kaubamärgi mõttes eristusvõime omandanud, st et inimesed ei võta seda sõna enam kui kaupa või teenust kirjeldavat, vaid tajuvad seda kui ühe ettevõtja kaubamärki, siis saaks ka selline nimetus kaubamärgina kaitstud. See on aga pigem erand kui reegel.

Niisiis on Internetiäri üheks põhialuseks senini olnud kirjeldav domeeninimi, paradoksaalselt aga ütleb kaubamärgiseadus, et kaubamärk ei saa õiguskaitset (registreeringut) kui see on kirjeldav. Seega seisab ettevõtja ees dilemma – kas võtta kasutusele selline domeeninimi, mida ei saa kaubamärgina kaitsta, kuid mille kirjeldava iseloomu tõttu leiavad ettevõtte lihtsalt üles paljud tellijad või mõelda välja teiste hulgast selgelt eristuv ja silmapaistev kaubamärk ja domeeninimi, mida küll inimesed alguses ehk nii lihtsalt üles ei leia, kuid mis oma eripärasuse ja löövuse tõttu jääb inimestele meelde, eristub ning võib ajalises perspektiivis osutuda palju kasumlikumaks.

Siinkohal teeks vahemärkuse ning juhiks ettevõtja tähelepanu asjaolule, et ka kaupu või teenuseid kirjeldava ärinime olemasolu äriregistris teda kaubamärgi vaidlustes ei aita. Ärinimedel ja kaubamärkidel on erinevad funktsioonid ning neid registreeritakse erinevate seaduste alusel. Ärinimena saab põhimõtteliselt registreerida sõna või sõnu, mis on kaupu või teenuseid kirjeldavad, kaubamärgiseadus seda tulenevalt absoluutsetest õiguskaitset välistavatest asjaoludest aga ei võimalda, olenemata, kas ettevõtjal on varasem identne ärinimi või mitte.

Suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud on seotud teiste isikute varasemate õigustega, st et kõikidele registreerimiseks esitatud kaubamärkidele tehakse sarnasuse ekspertiis ning kui ekspertiisi käigus selgub, et enne märgi esitamist eksisteerib varasem identne või eksitavalt sarnane ärinimi või kaubamärk või on tegemist varasema autorikaitse objekti või kinnistu nimega jne., on märk registreeritav ainult juhul, kui varasema õiguse omanik annab selleks loa. Seega, kui ettevõtja on otsustanud oma domeeninime kaubamärgina kaitsta, tuleks tal kindlasti kontrollida ka äriregistri andmebaasi – kas seal ei ole juba registreeritud ärinime, mis oleks identne või eksitavalt sarnane antud domeeninimega ja mille tegevusvaldkond oleks sama. Kui selline varasem ärinimi eksisteerib, saab domeeninime omanik oma domeeninime kaubamärgina registreerida vaid juhul, kui ärinime omanik annab selleks oma nõusoleku. Sama kehtib ka varasemate kaubamärkide kohta.

Nagu juba ülal juttu oli, annab domeeninime registreerimine kaubamärgina Eestis kaubamärgiõigused vaid Eesti territooriumil. Selleks, et kaitsta oma kaubamärki laiemalt, on põhimõtteliselt kolm varianti – esitada taotlus soovitud riigis (nt Soomes ja Rootsis), taotleda oma kaubamärgile Euroopa Ühenduse kaubamärgi kaitset Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) kaudu või kaitsta oma kaubamärki rahvusvaheliselt Madridi protokolli alusel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) kaudu. Igal eeltoodud variandil on omad plussid ja miinused, mistõttu iga ettevõtja, kes soovib väljaspool Eestit oma märgile kaitset, peaks end nende võimaluste ja riskidega kurssi viima.

Konkreetses riigis (konkreetsetes riikides) on mõttekas oma kaubamärgile kaitset taotleda sel juhul, kui nende riikide, kus kaitset soovitakse, arv on väike. Sellisel juhul tuleb kogu protseduur odavam kui kahe ülejäänud kaitsevõimaluse puhul. Samuti on nn riigisisese kaubamärgi registreerimise eeliseks see, et vajadusel saab märki varieerida vastavalt kohalikule turule (nt valida teine, s.o selles riigis kasutatav tähestik). Antud variandi miinusteks on aga järgmised asjaolud: igasse soovitud riiki tuleb esitada eraldi kaubamärgi registreerimise taotlus, mis peab järgima kohalikke vormistusnõudeid ning mis peab olema esitatud kohalikus keeles – seega asjaajamist on suhteliselt palju. Lisaks eeltoodule on tavaliselt nõutav kohaliku patendivoliniku võtmine oma esindajaks. Samuti võiks siin ära nimetada, et antud kaitsevariandi puhul tuleb kaubamärgi kasutamise nõuet täita igas riigis. Kasutamise nõue tähendab seda, et kui ettevõtja on oma kaubamärgi teatud riigis ära kaitsnud, kuid ta pole oma märki pärast registreeringu tegemist selles riigis viie aasta jooksul kasutanud, võib keegi teine ettevõtja (asjast huvitatud isik) esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu ning nõuda tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist.

Madridi protokolli alusel rahvusvahelise kaubamärgi registreeringu taotlemise üheks eeliseks on see, et kaitset võib märgile taotleda vaid ühe ingliskeelse taotlusega ja seda 68-s riigis, sh Euroopa Ühenduses ja USA-s. Patendivolinik tuleb palgata ainult juhul, kui riik, kus kaitset soovitakse, teatab võimalikust märgi registreerimisest keeldumisest. Kui ettevõtja soovib oma märki kaitsta enamas kui 2-3 välisriigis, on antud kaitsevõimalus odavam kui ülaltoodu. Kindlasti on kõnealuse variandi eeliseks ka süsteemi paindlikkus – ettevõtja saab oma finantse ja laienevaid ärihuvisid silmas pidades ise otsustada, millistes riikides (hetkel võimaliku 68 riigi seast) ta kaitset soovib ning märgib need taotluses ära. Kui tema finantsid suuri kulutusi hetkel välja ei kannata või aastaid hiljem sooviks ta oma äri laiendada ka teistesse riikidesse, annab Madridi protokolli alusel märgi registreerimine võimaluse soovitud riike hiljem juurde märkida. Antud süsteemi puhul on võimalik, et ettevõtja osades riikides, kus ta kaitset soovis, kas kaitse saab, kuid teistes mitte. Kuid selles süsteemis on ka omad miinused. Ja nimelt – selleks, et taotleda kaubamärgile rahvusvahelist kaitset Madridi protokolli alusel, peab ettevõtjal olema identne registreeritud märk või esitatud taotlus Eestis. Miinuseks on see ühest küljest seetõttu, et sellisel juhul ei saa kaubamärki varieerida vastavalt kohalikule turule ning teisalt seetõttu, et Eestis kehtiv registreering ning rahvusvaheline registreering on omavahel 5 aasta seotud. See tähendab seda, et kui Eestis kehtiv registreering mingil põhjusel 5 aasta jooksul muutub kehtetuks, muutub automaatselt kehtetuks ka rahvusvaheline registreering. Miinus poole pealt võiks veel välja tuua, et antud süsteemi puhul on ettevõtjal igas riigis, kus ta oma kaubamärgi on registreerinud, märgi kasutamise nõue. Ning – last but not least – mida rohkem on riike, kus soovitakse oma kaubamärgile õiguskaitset saada, seda suurem on tõenäosus kohtuvaidluste esinemiseks ning antud süsteemi puhul võib ettevõtja seista silmitsi olukorraga, kus tal on korraga käsil mitu kohtuvaidlust. See aga tähendab ettevõtjale suuri kohtukulusid ning võimalikke erinevaid kohtulahendeid.

Kui taotleda oma kaubamärgile õiguskaitset Euroopa Ühenduse kaubamärgina, tuleb mõista, et selles süsteemis valitseb ühtsuse printsiip. See tähendab seda, et kui ettevõtja saab oma kaubamärgi Euroopa Ühendus kaubamärgina kaitstud, siis kehtib tal märgile õiguskaitse kõikides liikmesriikides ning see õigus laieneb automaatselt uutesse liikmesriikidesse. Märgi kasutamise kohustus on eeltoodud pritsiibist lähtuvalt täidetud, kui kaubamärki on kasutatud ühes riigis. Kohtuvaidluste puhul on samuti ühtsuse printsiip – kõik riigid lähtuvad ühest lahendist. Ühtsus on ühest küljest hea, kuid teisalt ka riskantne – kui vähemalt ühes riigis on olemas alus märgi registreerimisest keeldumiseks, siis ei saa märk kaitset üheski riigis. Miinuseks käesoleva variandi puhul on ka selle suhteliselt ebakindel kaitse. Seda seetõttu, et OHIM (Siseturu Ühtlustamise Amet) teeb kaubamärkidele ekspertiisi üksnes absoluutsetest alustest lähtuvalt – kontrollitakse üksnes tähise olemuslikku sobivust kaubamärgiks. Ekspertiisi suhtelistest alustest (teiste isikute varasemad õigused) lähtuvalt nad ei tee. Seega, kui ettevõtja märk saab OHIM-i poolt registreeritud, jääb ikkagi suur tõenäosus, et tema märk vaidlustatakse mõne teise ettevõtja poolt.

Mõeldes kaubamärgi (mis võib võrduda domeeninimega) õiguskaitse territoriaalsele ulatusele, on paratamatult tarvilik mõelda enda tegelikele vajadustele. Hoolimata tõsiasjast, et Internet annab teoreetilise võimaluse ülemaailmsusele (www – worl wide web), on reaalne äri siiski teatud lokaalsusega, s.o piiritletud näiteks keele või teatud piirkonnaga. Arvestades, et oma kaubamärgi kaitsmine välisriikides on valdavale osale Eesti ettevõtjatest siiski suhteliselt kulukas ettevõtmine (kulukus oleneb sellest, mitmes riigis, millistes riikides ja kui mitmes kauba- või teenusklassis soovitakse oma märgile kaitset) ning - nagu juba eelnevalt sai märgitud - asjaolu, et juhul, kui ettevõtja on oma kaubamärgi teatud riigis ära kaitsnud, kuid ta pole oma märki pärast registreeringu tegemist selles riigis viie aasta jooksul kasutanud, võib keegi teine ettevõtja (asjast huvitatud isik) esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu ning nõuda tema ainuõigus lõppenuks tunnistamist, tuleks väga hoolega kaaluda, millistes riikides on kaubamärgi kaitsmine reaalselt vajalik ning millist ülaltoodud kaitsevõimalust selleks kasutada.

Paratamatult võib juhtuda, et sarnane kaubamärk on ettevõtjat huvitaval sihtturul juba registreeritud, mistõttu võib tekkida kaubamärgi (loe antud juhul ‘domeeninimega’) probleeme. Selliste olukordade vältimiseks on soovitav äri asukohas (Internetis) viidata teatud piirangutele, s.o et teatud riigis antud kaubamärgi all teenust ei osutata ega kaupu ei pakuta – seega ei ole sellel domeenimel kõnealuses riigis ärilist tagajärge ning seega ei saa seda lugeda kaubamärgi kasutamiseks antud riigis.

Ei ole midagi tüütumat kui tühjad/katkised lingid :(

Seekord siis pildid pärid innovaatiliste inimeste kohtumiskohast ehk www.in.ee Irooniliselt ütleb suur kollane silt: “Loome koos uuendajate kohtumispaiga” klikates loe minnes satub aga http 404 Not Found lehele. 

Väike isiklik teadaanne ka:´

________________________________________

Hea võistlusel Looduse Aasta Foto 2009 osaleja

Ootame Sind sel pühapäeval Tallinna Linnahalli. Vaatame võistluse paremaid
pilte hea muusika saatel. Seal kuulutame välja ka võitjad ning jagame
Tantsivaid Hunte. Sissepääs Linnahalli algab kell 12. Tasuta pääsme saad
peaukse juures olevast infolauast. Loodusfoto päevakava vaata
 www.looduseomnibuss.ee.

Lihtsam endale linkida, et mitte www avarustesse ideed ära kaotada

How to Link Two Lists and Display the Data Using the SharePoint Data View

Püüan lähiajal ka testi läbiviia, et midagi ka meelde jääb sest evin kogemust kus bookmargitud link on ootamatult tühjaks jäänud :(